PS: ennem lugemist soovin toonitada, et tegemist on minu vaatevälja ja arvamusega ning ei taha kedagi selle postitusega hirmutada ega sunni kedagi loobuma lehmapiimast! Tahan ka lisada, et räägin enamjaolt USA lehmapiimast, sest Eestis pole sellekohaselt eriti palju uuringuid läbi viidud.
Peale lääne kajaka, kes varastavad piima imetavatelt hüljestelt oleme meie, inimesed, ainuke teada olev liik, kes joob teise ja täiesti erineva liigi rinnapiima ja seda ka peale täiskasvanuks saamist.
MIKS ME TEGELIKULT EI VAJA PIIMA?
Lehmapiim on meile sama vajalik nagu on seda emisepiim hobusele või kaelkirjakule. Inimese rinnapiim on parim inimlastele, lehmapiim on parim toit väikestele vasikatele. Lehmapiim koosneb väga suurel hulgal hormoonidest ja proteiinist, sest see piim peab u. 36 kilosest vasikast kasvatama u. 450 kilose looma. ÜHE AASTAGA. Selline kogus proteiini ja hormoone ei ole mitte ainult ebavajalik vaid ka tervist kahjustav meile.
RASV, KOLESTEROOL JA PROTEIIN
Paljud piimatooted kipuvad sisaldama väga suurt hulka küllastunud rasvhappeid ja kolesterooli, mida seondatakse munandi-, rinna- ja eesnäärme vähi tekkega, samuti ka erinevate südamehaigustega. Lehmapiima proteiin on murettekitav, sest uuringutes on selgunud, et see kahjustab pärgarterit ja kõvendab ja ahendab artereid ja veresooni.
HORMOONID JA VÄHK
2006 aastal leiti Harvardi ülikoolis väga tugev seos lehmapiimatoodete ja eelnimetatud vähitekkimise vahel. Teadlane/arst Ganmaa Davaasambuu usub, et tiine lehma piim tõstab oluliselt riski haigestuda nendesse vähitüüpidesse. Lehmapiim sisaldab väga suurel määral naissuguhormoone, arvestatavalt umbes 60-80% östrogeene, mida inimesed tarbivad. Tema uuringute põhjal on just lehmapiim ja juust nendeks allikateks, mis kõrgendavad vähitekke riski.
Dietoloog George Eisman on leidnud, et iga kuues mees haigestub eesnäärme vähki USA's (USDA soovitab tarbida iga toidu kõrvale klaas piima), samas, kui Hiinas, kus lehmapiimatooteid ei tarbita väga palju, on see tõenäosus 1: 200 000! Tema uuringute kohaselt on ka rinnavähki rohkem nendes riikides, kui tarbitakse teistest rohkem lehmapiima. Eisenman ütles, et kõige hullem asi mida me enda kehaga teha saame ongi piimatooteid tarbida. Kas nüüd just nii hull see asi on, aga ok. Läheme edasi.
SAASTAINED PIIMAS
Saastained piimad on jällegi teine väga suur murepõhjus. Kas teadsite, et USA piim on Euroopas keelatud, kuna sinna on lisatud kasvuhormoone (rBGH)? See aga ei tähenda, et Euroopas keelustamise tõttu kunstlikke kasvuhormoone üldse ei kasutataks. Kui aga seda anda lehmadele, siis lehmad toodavad kuni 20% rohkem piima ning lehmad toodavad sellest omakorda piima, milles on kõrge insuliini-taolise kasvufaktori (IGF-1) hulk. Osad teadlased usuvad, et väga palju kasvuhormoone sisaldub ka piimas endas ning kindlasti ka antibiootikume.
RBGH samuti suurendab udarapõletiku riski. Selletõttu satub sageli lehmapiima sisse ka mäda, verd ja hulgaliselt halbu baktereid. Eriti jube on see, et USAs on lubatud 50 miljonit mädarakukest ühe klaasi piima peale. ÖÄK. Kuna udarapõletikke ravitakse antibiootikumidega, siis jõuavad ka need lehmapiima tarvitades meie organismi.
KALTSIUM
Jah, kõik teame, et lehmapiima sisaldab kõrget kaltsiumitaset. Samas on lehmapiimas ka nii palju proteiini, et selle neutraliseerimiseks läheb vaja samapalju kaltsiumit, seega 50% kaltsiumist läheb sinu kehast kohe välja. Kaltsiumi omastamisel on ka tähtis magneesiumi olemasolu, mida piimas enamasti ei sisaldu. Et suurendada kaltsiumi omastamist, peaks kaltsiumi ja magneesiumi suhe olema 2:1. Kui see suhe on aga paigast ära, siis see koormab organismi. Kahju on sellest, et tänapäeval unustatakse, et kaltsiumit on tihtipeale märkimisväärselt rohkem värskes rohelises, kui lehmapiimas.
Väike kaltsiumi allikate nimekiri:
seesami seemned 959mg/100g
köömned 1196mg/100g
koriandri seemned 709mg/100g
seller 325mg/100g
mandel 256mg/100g
till 190mg/100g
petersell 185mg/100g
oliivid (mustad) 103mg/100g
lehtsalat 68mg/100g
koriandri lehed 67mg/100g
sibul 60mg/100g
redis 50mg/100g
brokoli 40mg/100g
metsapähkel 37mg
Väike magneesiumi allikate nimekiri:
köömned 385mg/100g
koriandri seemned 330mg/100g
mandel 265mg/100g
valged oad 184mg/100g
pruun riis 119mg/100g
tuunikala 32mg/100g
küüslauk 25mg/100g
LAKTOOS
Laktoos-laktoos-laktoos. Paljud inimorganismid ei oma võimet toota piisavalt laktaasi, mis lõhustab laktoosi e. piimasuhkrut. Sellest tulenevad aga mitmed vaevused nagu kõhuvalu, gaasid, kõhukrampide ja kõhulahtisuseni välja.
Madala laktaasiaktiivsusega inimesed taluvad laktoosi erinevalt. Näiteks võib klaas piima põhjustada haigusnähtusid 50–60% laktoosi mittetaluvatel inimestel. Kui aga juua piima koos toiduga, talub haige laktoosi paremini, kuna laktoosi imendumine on aeglasem. Sama kehtib ka rasvase piima kohta, kuna rasv aeglustab mao tühjenemist.
Umbes kolmel neljandikul Maa elanikkonnast, eriti kollase ja musta rassi esindajatel, on laktaasi aktiivsus väga väike, mistõttu ei talu nad piima. Põhja-Euroopa rahvastel ja nende järeltulijatel Põhja-Ameerikas, kes on pikka aega tegelenud karjakasvatusega, on see aktiivsus säilinud paremini. Arvatakse, et umbes veerand Eesti elanikkonnast kannatab laktoositalumatuse all, kuid paljud ei ole sellest teadlikud ja see ei ole neile ka probleemiks, sest nad ei joo nii palju piima. Nende hulka kuulun ilmselt ka mina (kuigi ei ole sellele meditsiinilist kinnitust saanud), sest piima joomine tekitab alati kõhulahtisust.
Lõpetuks, iga inimene teab ise, mida tarbib ja mida mitte. Ma võiksin siin veel pikemalt ja rohkem kirjutada, kuid pean hetkel minema. Aga kui juba tarvitada, siis mahelehma toorpiima (keetmisel hävinevad nagunii kõik kasulikud ained), kuid ega sealgi on looduslikud kasvuhormoonid juba sees.
PS: võib esineda mitmeid kirjavigu ja apse, kuna kiiruga kirjutatud ja ei jõudnud hetkel üle kontrollida. Pärast editin.
Peale lääne kajaka, kes varastavad piima imetavatelt hüljestelt oleme meie, inimesed, ainuke teada olev liik, kes joob teise ja täiesti erineva liigi rinnapiima ja seda ka peale täiskasvanuks saamist.
MIKS ME TEGELIKULT EI VAJA PIIMA?
Lehmapiim on meile sama vajalik nagu on seda emisepiim hobusele või kaelkirjakule. Inimese rinnapiim on parim inimlastele, lehmapiim on parim toit väikestele vasikatele. Lehmapiim koosneb väga suurel hulgal hormoonidest ja proteiinist, sest see piim peab u. 36 kilosest vasikast kasvatama u. 450 kilose looma. ÜHE AASTAGA. Selline kogus proteiini ja hormoone ei ole mitte ainult ebavajalik vaid ka tervist kahjustav meile.
RASV, KOLESTEROOL JA PROTEIIN
Paljud piimatooted kipuvad sisaldama väga suurt hulka küllastunud rasvhappeid ja kolesterooli, mida seondatakse munandi-, rinna- ja eesnäärme vähi tekkega, samuti ka erinevate südamehaigustega. Lehmapiima proteiin on murettekitav, sest uuringutes on selgunud, et see kahjustab pärgarterit ja kõvendab ja ahendab artereid ja veresooni.
HORMOONID JA VÄHK
2006 aastal leiti Harvardi ülikoolis väga tugev seos lehmapiimatoodete ja eelnimetatud vähitekkimise vahel. Teadlane/arst Ganmaa Davaasambuu usub, et tiine lehma piim tõstab oluliselt riski haigestuda nendesse vähitüüpidesse. Lehmapiim sisaldab väga suurel määral naissuguhormoone, arvestatavalt umbes 60-80% östrogeene, mida inimesed tarbivad. Tema uuringute põhjal on just lehmapiim ja juust nendeks allikateks, mis kõrgendavad vähitekke riski.
Dietoloog George Eisman on leidnud, et iga kuues mees haigestub eesnäärme vähki USA's (USDA soovitab tarbida iga toidu kõrvale klaas piima), samas, kui Hiinas, kus lehmapiimatooteid ei tarbita väga palju, on see tõenäosus 1: 200 000! Tema uuringute kohaselt on ka rinnavähki rohkem nendes riikides, kui tarbitakse teistest rohkem lehmapiima. Eisenman ütles, et kõige hullem asi mida me enda kehaga teha saame ongi piimatooteid tarbida. Kas nüüd just nii hull see asi on, aga ok. Läheme edasi.
SAASTAINED PIIMAS
Saastained piimad on jällegi teine väga suur murepõhjus. Kas teadsite, et USA piim on Euroopas keelatud, kuna sinna on lisatud kasvuhormoone (rBGH)? See aga ei tähenda, et Euroopas keelustamise tõttu kunstlikke kasvuhormoone üldse ei kasutataks. Kui aga seda anda lehmadele, siis lehmad toodavad kuni 20% rohkem piima ning lehmad toodavad sellest omakorda piima, milles on kõrge insuliini-taolise kasvufaktori (IGF-1) hulk. Osad teadlased usuvad, et väga palju kasvuhormoone sisaldub ka piimas endas ning kindlasti ka antibiootikume.
RBGH samuti suurendab udarapõletiku riski. Selletõttu satub sageli lehmapiima sisse ka mäda, verd ja hulgaliselt halbu baktereid. Eriti jube on see, et USAs on lubatud 50 miljonit mädarakukest ühe klaasi piima peale. ÖÄK. Kuna udarapõletikke ravitakse antibiootikumidega, siis jõuavad ka need lehmapiima tarvitades meie organismi.
KALTSIUM
Jah, kõik teame, et lehmapiima sisaldab kõrget kaltsiumitaset. Samas on lehmapiimas ka nii palju proteiini, et selle neutraliseerimiseks läheb vaja samapalju kaltsiumit, seega 50% kaltsiumist läheb sinu kehast kohe välja. Kaltsiumi omastamisel on ka tähtis magneesiumi olemasolu, mida piimas enamasti ei sisaldu. Et suurendada kaltsiumi omastamist, peaks kaltsiumi ja magneesiumi suhe olema 2:1. Kui see suhe on aga paigast ära, siis see koormab organismi. Kahju on sellest, et tänapäeval unustatakse, et kaltsiumit on tihtipeale märkimisväärselt rohkem värskes rohelises, kui lehmapiimas.
Väike kaltsiumi allikate nimekiri:
seesami seemned 959mg/100g
köömned 1196mg/100g
koriandri seemned 709mg/100g
seller 325mg/100g
mandel 256mg/100g
till 190mg/100g
petersell 185mg/100g
oliivid (mustad) 103mg/100g
lehtsalat 68mg/100g
koriandri lehed 67mg/100g
sibul 60mg/100g
redis 50mg/100g
brokoli 40mg/100g
metsapähkel 37mg
Väike magneesiumi allikate nimekiri:
köömned 385mg/100g
koriandri seemned 330mg/100g
mandel 265mg/100g
valged oad 184mg/100g
pruun riis 119mg/100g
tuunikala 32mg/100g
küüslauk 25mg/100g
LAKTOOS
Laktoos-laktoos-laktoos. Paljud inimorganismid ei oma võimet toota piisavalt laktaasi, mis lõhustab laktoosi e. piimasuhkrut. Sellest tulenevad aga mitmed vaevused nagu kõhuvalu, gaasid, kõhukrampide ja kõhulahtisuseni välja.
Madala laktaasiaktiivsusega inimesed taluvad laktoosi erinevalt. Näiteks võib klaas piima põhjustada haigusnähtusid 50–60% laktoosi mittetaluvatel inimestel. Kui aga juua piima koos toiduga, talub haige laktoosi paremini, kuna laktoosi imendumine on aeglasem. Sama kehtib ka rasvase piima kohta, kuna rasv aeglustab mao tühjenemist.
Umbes kolmel neljandikul Maa elanikkonnast, eriti kollase ja musta rassi esindajatel, on laktaasi aktiivsus väga väike, mistõttu ei talu nad piima. Põhja-Euroopa rahvastel ja nende järeltulijatel Põhja-Ameerikas, kes on pikka aega tegelenud karjakasvatusega, on see aktiivsus säilinud paremini. Arvatakse, et umbes veerand Eesti elanikkonnast kannatab laktoositalumatuse all, kuid paljud ei ole sellest teadlikud ja see ei ole neile ka probleemiks, sest nad ei joo nii palju piima. Nende hulka kuulun ilmselt ka mina (kuigi ei ole sellele meditsiinilist kinnitust saanud), sest piima joomine tekitab alati kõhulahtisust.
Lõpetuks, iga inimene teab ise, mida tarbib ja mida mitte. Ma võiksin siin veel pikemalt ja rohkem kirjutada, kuid pean hetkel minema. Aga kui juba tarvitada, siis mahelehma toorpiima (keetmisel hävinevad nagunii kõik kasulikud ained), kuid ega sealgi on looduslikud kasvuhormoonid juba sees.
PS: võib esineda mitmeid kirjavigu ja apse, kuna kiiruga kirjutatud ja ei jõudnud hetkel üle kontrollida. Pärast editin.
Ma nii unistan sellest päevast mil meie esimesed kaks lehma koduväravast sisse jalutavad ja ma saan hakata värsket mahepiima jooma! Minu seedimisele see sobib ja lapsena lihtsalt jumaldasin päevas klaasitäie värske piima joomist - nii hea. Praegu joon üha harvemini poepiima (klaasike nädalas kui sedagi), eelistan kodukootud siirupit või vett ning muudest toodetest söön ainult Nopri jogurtit (ka max 2 korda nädalas) Muidugi tulevad arvesse ka ema tehtud toidud, kus teinekord piima sees kuid ma arvan, et see on hetkel üsna minimaalne. Ja suur juustusõber ma kaa ei ole.
ReplyDeleteAga hea kokkuvõtlik tekst sul :) Andis mõtlemisainet juurde ja kinnitas vaid ka minu arvamust, et piimatoodete osakaal ei peaks kindlasti olema nii suur.
Jep, enda lehma piima jooksin isegi. Vähemalt tean, et ei ole mürgitatud :)
Delete